Jätkusuutlikkuse valdkonna juht Evelin Heiberg: meie võimuses on olla see muutus, mida maailm vajab
Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg kirjutab oma arvamusloos sellest, miks räägitakse viimastel aastatel kliima soojenemisest ja selle takistamisest aina enam, miks on kliimasoojenemise takistamine oluline ja milline võiks olla meie roll selles kõiges.
2009. aastal defineerisid teadlased Maa planetaarsed piirid ehk meie koduplaneedi taluvuse piirid, mille sees püsimine eeldatavalt tagab inimkonna elujõulise eksisteerimise. Teadlaste sõnul ei pruugi inimkond neid piire ületades uute tingimustega kohaneda, mistõttu on oluline mitte lasta sellel juhtuda. Üheks neist piiridest on kliima muutumine.
Kliima muutub kiires tempos
Vaatamata teadlaste hoiatustele muutub kliima jätkuvalt kiires tempos ning oleme jõudnud ebakindlasse tsooni (joonis 1). Isegi kui täna kohe pidurit tõmmata ja algpõhjused likvideerida, on inerts suur – kliimamuutused jätkuksid veel aastaid enne kui seisma jääks. Seetõttu on piirides püsimiseks vajalik tegutseda kohe ja jõuliselt.
Joonis 1: https://www.eea.europa.eu/soer/2020/soer-2020-visuals/status-of-the-nine-planetary-boundaries/view
Meie laiuskraadil elades võib ju tunduda, et paar kraadi soojem ilm olekski päris mõnus, kuid tegelikkuses oleme väga tihedalt seotud kogu ülejäänud maailmaga ning seeläbi mõjutavad kliima soojenemise negatiivsed tagajärjed ka meid. Lisaks – paarikraadine keskmise temperatuuri muutus tähendab palju suuremaid muutuseid taluvuse skaala erinevates otstes. See tähendab, et kuumalained muutuvad kuumemaks ning külmalained külmemaks ja raskemini talutavaks.
Kliima soojenemise tagajärjed on näha ja tunda
Näeme ja tunneme kliima soojenemise tagajärgi juba praegu. See pole kauge tulevik, vaid probleem, mis juba käes ja süveneb. Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud, jääpinnad ja merejää. Jääpindade ja liustike sulamise ning ka lihtsalt ookeanivee soojenemise tõttu on meil aina rohkem vett. Suurenenud veemaht aga on juba praegu toonud kaasa sagenenud üleujutused ja ebatavaliselt suured vihmasajud. Kuna liustikud on värske vee allikad, väheneb nende kadudes ka joogivee kättesaadavus.
Seevastu osades piirkondades on ebatavaliselt kuum ja põuane, mis mõjutab tugevalt põllumajanduse toimimist ja elanikkonna toiduga varustatust. Inimkonna arvukus aina kasvab ulatudes juba pea kaheksa miljardini, mis tähendab, et ka vajadus toidu järgi kasvab. Kuum ja kuiv keskkond soodustab ka ulatuslike põlengute teket, mille tagajärjel kannatavad nii inimesed kui loodus.
Soojenenud ookean ja maapind annavad hoogu juurde katastroofiliste tagajärgedega orkaanidele. Mõjutatud saab ka bioloogiline mitmekesisus ehk looma- ja taimeliikide arvukus. Jää sulades kaovad näiteks jääkarude elukohad, kalad liiguvad sobiliku temperatuuri otsingul uutesse piirkondadesse, taimed ei suuda kohaneda muutunud tingimustega ja hukkuvad. See on nagu doominoefekt, kus iga näiliselt pisikene muudatus viib järgmiseni ja mõjutab seeläbi kogu ökosüsteemi toimimist.
Kliima soojenemine on inimtekkeline
On väga selged tõendid, et lõviosa kliima soojenemisest on inimtekkeline ning seotud meiepoolse kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisega. Kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat päikesekiirgust läbi atmosfääri, vaid kiirgavad selle maale tagasi, tuues kaasa temperatuuri tõusu (joonis 2).
Joonis 2: https://op.europa.eu/webpub/eca/lr-energy-and-climate/et/
Inimtekkeline kasvuhoonegaaside kontsentratsioon on atmosfääris viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud ning toonud seeläbi kaasa Maa pinna soojenemise. Alates aastast 1900 on planeet soojenenud umbes 1,2°C võrra ning soojenemise tempo on ajas kasvav. Näiteks olid 2020 ja 2016 kõigi aegade kuumimad aastad, 2019 kohe nende järel kolmandal kohal (joonis 3).
Inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest enim mõjutab kliima soojenemist süsihappegaas (CO2), andes lausa kolmveerandi kogu efektist. Süsihappegaasi hulk on atmosfääris tööstusrevolutsioonist alates (1750–1800) järjepidevalt kasvanud ning on täna kõrgem kui viimase 800 000 aasta jooksul.
Suurim inimtekkeline CO2 allikas on fossiilsete kütuste (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) põletamine, millest umbes pool on seotud elektri ja soojuse tootmisega ning transpordiks vajaliku energiaga. Süsihappegaasi järel teisel kohal olev kasvuhoonegaas on metaan (CH4), mis annab ca 1/6 kogu efektist ja mille allikaks on suures osas põllumajandus ja karjakasvatus. Ka metaani hulk on atmosfääris aja jooksul tõusnud.
Lahendus on meie kõigi kätes
2015. aastal toimunud Pariisi kliimakonverentsil leppisid 195 riiki kokku kliima soojenemise pidurdamises, et sajandi lõpuks ei ületaks globaalse keskmise temperatuuri tõus võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga 2°C (isegi max 1,5°C). Selleks tuleb hakata kasutama tunduvalt rohkem puhast taastuvat energiat, nt tuule-, päikese- ja hüdroenergia, tunduvalt vähem sisuliselt taastumatuid fossiilseid kütuseid, kivisüsi, nafta, maagaas, ning võtta kasutusele süsiniku püüdmise tehnoloogiad, kiirendada transpordi elektrifitseerimist ja vähendada karjakasvatuseks vajamineva maa hulka.
Puhtast taastuvast energiast veel keskkonnasõbralikum on aga tootmata jäänud energia ning loodusvarade säästlikust kasutamisest veel keskkonnasõbralikum on nende maapõuest võtmata jätmine.
Sellele saame me kõik kaasa aidata läbi oma igapäevaelu otsuste. Saame pidurdada kliimamuutuseid tehes energiasäästlikke valikuid nii kodus kui teel olles, vältides ületarbimist ja toidu raiskamist, sorteerides jäätmeid, süües vähem loomset ning eelistades kodumaist toodangut. Lisaks on väga oluline hoolitseda nii enda vaimse kui füüsilise tervise eest, sest elades täisväärtuslikumat elu on meil jaksu lüüa kaasa tegevustes, mis toetavad nii kogukonna arengut kui keskkonnahoidu.
Istutades oma elu jooksul vähemalt mõne puu, saad öelda, et oled andnud oma panuse ka süsiniku püüdmise tehnoloogiate levikusse. Lühidalt – meie võimuses on olla see muutus, mida maailm vajab. Ühiselt panustades see juhtubki.
Joonis 3: https://www.climate.gov/news-features/understanding-climate/climate-change-global-temperature